1. Mis on TascU ja kuidas see töötab?
TascU on uuenduslik tööaajaarvestussüsteem, mis tavapärasele tunnipõhisele ajaarvestusele lisaks arvestab ka iga töötaja sooritust e. panust.
Kasutades dünaamiliselt ajas muutuvaid koefitsiente, korrigeerib TascU töötunde ja töötasu vastavalt töötaja panusele, premeerides automaatselt tublisid töötajaid ja vältides ülemaksmist töötajatele, kes nii tublid ei ole.
Süsteem võimaldab suurendada töötajate motivatsiooni ning säästa tööjõukuludelt.
2. Kuidas TascU arvestab töötasu ja mida tähendab jõudluskoefitsient?
TascU kasutab töötasu arvestamisel terminit “korrigeeritud töötunnid”, mis tähendab seda, et vastavalt iga töötaja jõudluskoefitsiendile suurendatakse või vähendatakse töötaja töötunde.
Lihtsustatud näide:
Kui töötaja jõudluskoefitsient on vaikimisi 1.0 ja ta töötab 4h, siis kirja läheb 4h tasustatud tööaega (4 x 1.0 = 4h).
Kui tublimal töötajal on jõulduskoefitsent 1.5 ja ta töötab 4h, siis kirja läheb 6h tasustatud tööaega (4 x 1.5 = 6h).
Kui aga töötaja jõudluskoefitsient on madal, näiteks 0.5 ja ta töötab 4h, siis kirja läheb 2h tasustatud tööaega (4 x 0.5 = 2h).
Ülaltoodud näide tähendab sisuliselt seda, et sama töö ja sama tööaja eest võib saadav töötasu olla iga töötaja puhul erinev.
Jõudluskoefitsiente arvestatakse töötasu arvestamisel ka siis, kui ühe projekti/ülesande kallal töötab korraga mitu inimest – sõltuvalt iga töötaja jõudluskoefitsiendist jagatakse projekti palgafond vastavalt iga töötaja koefitsiendile proportsionaalselt.
Süsteem võimaldab samaaegselt nii tunnitasu tavapärast arvestamist kui ka projektipõhist arvestust – tegu on sisuliselt hübriidsüsteemiga, kus töötasu saab kujuneda korraga nii tavapärasest tunnitasust kui ka projekti/ülesandepõhisest tööst.
Jõudluskoefitsiendid arvutatakse automaatselt nende projektide/ülesannete pealt, mis on määratud “hindamiseks” e. ingl. k. “assesment”.
Kui töötaja teeb hindamiseks määratud töö ära kiiremini (s.t efektiivsemalt) kui on varasemalt defineeritud eeldatav aeg, suureneb jõudluskoefitsient automaatselt.
Kui töötajal kulub hindamiseks määratud töö peale rohkem aega kui on varasemalt defineeritud eeldatav aeg, vähendatakse ka töötaja jõudluskoefitsienti.
Lisaks automaatsele koefitsiendiarvutamisele võimaldab süsteem koefitsiente ka administraatoril käsitsi määrata.
Koefitsiendid võetakse arvesse järgmiste tööde puhul, s.t et kui töötaja koefitsient vastavalt hindamisele suureneb või väheneb, siis tagasiulatuvalt midagi ei korrigeerita.
3. Millist kasu saavad tööandjad TascU kasutuselevõtmisest?
Tööandjatele annab TascU süsteem võimaluse maksta vaid tulemusliku töö eest.
Süsteem arvutab iga töötaja töötasu, arvestades nende tegelikku panust ja töökiirust ning aitab ettevõtetel püsida eelarves, tagades selle, et iga palgakuludeks kuluv euro on seotud vaid mõõdetavate tulemustega.
Tegu on justkui automaatse preemiasüsteemiga, selle vahega, et lisaraha preemiateks pole vaja maksta.
4. Milllist kasu saavad töötajad TascU kasutuselevõtmisest?
Töötatele on TascU kasulik, sest neil on rohkem kontrolli oma sissetulekute üle. Töötades efektiivselt, piisava kiirusega ning tulemuslikult, tõuseb jõudluskoeftisient ja töötasu suureneb järgmiste tööde puhul. Süsteem premeerib automaatselt parimaid töötajaid ja annab igale töötajale võimaluse saada hea töö eest väärilist tasu.
5. Mis juhtub, kui töötaja sooritus jääb tagasihoidlikuks?
Kui töötaja sooritus jääb tagasihoidlikuks, võib jõudluskoefitsient langeda. See tähendab seda, et töötajale küll makstakse tehtud töö eest, kuid tasu võib jääda madalamaks, võrreldes parema sooritusega.
6. Kas TascU aitab ettevõttel raha säästa?
Jah! TascU aitab ettevõttel raha säästa, kuna süsteem innustab töötajaid efektiivsemalt töötama.
Töötajate motivatsioon suureneb ning lõppkokkuvõttes ei ole vaja maksta raisatud töötundide eest.
7. Mida teeb funktsioon “Enable the reallocation of leftover task budget”?
See on funktsioon, mis võimaldab selliste projektide juures, millega tegutseb vaid üks töötaja, arvestada projekti eest saadavat töötasu selliselt, et kui töötaja jõudluskoefitsient on madalam kui 1.0 jagatakse projekti peale arvestatud töötasu ümber proportsionaalselt arvestades koefitsienti.
Näide: kui projekti/töö eest määratud tasuks oli näiteks 100€ ja töötaja koefitsient on sellel hetkel näiteks 0.80, on töötaja töötasuks konkreetse projekti/töö eest 80€ (100 x 0.80 = 80€). Ülejääv 20€ jagatakse ümber boonusfondi, e. siis nende töötajatega, kelle koefitsient on suurem kui 1.00.
See võimaldab tublidel töötajatel (kelle koefitsient on suurem kui 1.00) saada premeeritud isegi siis kui nad konkreetse projekti kallal ei töötanud.
Kuna aga mitte ükski töötaja ilmselt ei soovi, et tema töötasu jagataks ära kellegi teise vahel, siis tõstab selline süsteem motivatsiooni pingutada.
10. Kas TascU süsteemi saab kasutada erinevates tööstusharudes?
Loomulikult! TascU süsteemi saab kasutada pea kõikides tööstusharudes. Süsteem on sobilik nii tunnipõhiseks tööajaarvestuseks kui ka tükitöö tasustamise arvestamiseks – tegu on mõlema süsteemi hübriidlahendusega.
11. Mis on korrigeeritud tunnid?
Korrigeeritud tunnid on koefitsiendiga läbikorrutatud töötunnid. Näide: Töötades 40 tundi, ja koefitsient on kõrge efektiivsuse tõttu tõusnud 1.5-ni on korrigeeritud tundideks sellisel juhul 60 tundi. See tähendab seda, et töötajale makstakse 60 töötunni eest, sõltumata sellest, et töötaja töötas tegelikult 40 tundi.
NB! Siin tasub tähele panna seda, et korrigeeritud tunde kasutatakse vaid projektipõhises tööajaarvestuses!
Tunnipõhise e. tavapärase tööajaarvestuse puhul läheb kirja täpselt selline tundide arv nagu töötaja registreeris.
12. Kuidas TascU erineb teistest tööajaarvestussüsteemidest?
Traditsioonilised tööajaarvestussüsteemid arvestavad reeglina töötasu vaid tunnipõhiselt, võtmata arvesse töötaja tegelikku panust töö sooritamisel. TascU seevastu seob töötasu väga tihedalt töötaja tegeliku panusega. See võimaldab igale töötajale väärilise töötasu, mis on seotud iga töötaja panusega.
13. Kuidas TascU aitab suurendada töötajate motivatsiooni?
TascU süsteem motiveerib töötajaid, sidudes töötasu otseselt töötaja panusega. Mida efektiivsemalt töötaja tööd teeb, seda suurem on temale makstav tasu. Tööandjatele tähendab see motiveeritud tööjõudu, tagades paremad töötulemused ja madalamad opereerimiskulud.
14. Kas TascU süsteemi on lihtne kasutusele võtta?
Jah! Oleme püüdnud TascU luua sellisena, et puuduks tüüpiline silme eest kirjuks tegev konfigureerimise kadalipp.
Peale ettevõtte konto loomist tuleb administraatoril logida sisse, lisada töötajad süsteemi ning TascU ongi kasutamiseks valmis, s.t võimalik on hakata registreerima töötajate tööaega ning lisada töötajatele projektipõhiseid ülesandeid.
15. Kas TascU süsteemi saab kasutada ka tavaliseks tunnipõhiseks tööajaarvestuseks?
Jah! Kuigi süsteemi peamine fookus on projektipõhisel tööl, on võimalik töötunde logida ka tavapärasel viisil.
Üldiselt on TascU süsteem mõeldud kasutamiseks hübriidina, ehk siis samaaegselt nii tunnipõhiseks tööaajarvestuseks kui ka projekti/ülesandepõhiseks tööajaarvestuseks.
16. Kas TascU süsteemi saab kasutada projekti muude kulude arvestuseks?
Kahjuks mitte! Meie peamine fookus on suunatud siiski tööaja- ja palgaarvestuse peale.
17. Kas TascU muudab jõudluskoefitsiente ja töötasu automaatselt?
Jah ja ei. Süsteem võimaldab administraatoril (tiimijuhil või vastutaval inimesel) määrata projekti/ülesannetepõhised tööd hinnatavateks, mis tähendab seda, et kui vastav töö saab töötaja poolt valmis, arvutatakse töö tulemusena välja ka tema jõudluskoefitsient, kusjuures töötaja ise ei tea, milline töö või ülesanne on hinnatav. See tagab võimalikult adekvaatse hindamistulemuse.
Administraatoril on alati võimalik koefitsiente ja töötasu korrigeerida käsitsi, kui selleks peaks vajadus tekkima.
Lisaks oleme süsteemi juurutanud ka võimaluse seadistada koefitsientide ülemist ja alumist limiiti, millest üles- ja allapoole ei saa koefitsiendid automaatselt kunagi minna.
18. Mida peavad töötajad süsteemi kasutamise kohta teadma?
Kui töötajad logivad oma kasutajakontoga sisse, satuvad nad automaatselt töötajavaatesse.
Võimalik on alustada/lõpetada tööpäeva (traditsiooniline töötundide registreerimine), kui ka alustada/lõpetada projekti/ülesandepõhist tööd. Projekti/ülesandepõhiseid töid saab valida vastavast rippmenüüst.
Lisaks on võimalus töötajavaates saata töötunde tagantjärgi, käsitsi, ehk siis kui mingil põhjusel unus töö- või tööaja registreerimine.
Igal töötajal on võimalus samast vaatest vahetada ka oma konto sisselogimisparooli.
19. Kas administraator peab kinnitama kõik töötajate poolt registreeritud tööajakirjed?
Jah, kõik süsteemi registreeritud tööajad on vaja administraatoril üle vaadata ja kinnitada.
Raportites ei kajastu töötunnid, mis ei ole administraatori poolt kinnitatud.
20. Kas dünaamilistele koefitsientidele on võimalik seada ka limiite?
Jah, administraator saab seadistada ülemise ja alumise piiri, millest üles või allapoole koefitsiendid automaatselt ei lähe. Käsitsi on võimalik seadistada koefitsiente milleks tahes.
21. Kas koefitsiente on võimalik administraatoril ka käsitsi muuta?
Jah, administraator saab käsitsi muuta kõiki süsteemi poolt automaatselt seadistatud koefitsiente.
22. Mida teeb parameeter “For the assessment task, use automatic step-up/down values”?
Kui see parameeter on sisse lülitatud, siis muutub töötaja jõudluskoefitsient üles või allapoole vastavalt eelseadistatud astmele.
Koefitsientide astmeid saab muuta kaardilt Coefficients –> Auto Step Up/Auto Step Down).
Näiteks, kui seadistada astmeks 0.01 ja töötaja olemasolev koefitsient on hindamise hetkel 0.80, saab koefitsient muutuda ülespoole, väärtuseks 0.81 või muutuda allapoole, väärtuseks 0.79, sõltuvalt töötulemustest. See parameeter on kasulik siis, kui tööspetsiifika tõttu ei soovita väga järske muutusi.
Vaikimisi, kui see parameeter ei ole sisse lülitatud, võib koefitsient liikuda üles- või allapoole väga suurel määral (sõltudes sellest, kui kiiresti või kui aeglaselt inimene tööülesannet täidab).
23. Mida tähendab parameeter “Works count for average”?
See parameeter määrab selle, kui mitu hinnatavat tööd on vaja, ennem kui arvutatakse töötaja keskmine dünaamiline jõudluskoefitsient.
Näide: Kui määrata selle parameetri väärtuseks “1,” siis töötaja jõudluskoefitsient arvutatakse viimase ehk siis ühe töö põhjal. Kui määrata selle parameetri väärtuseks aga “5”, siis arvutatakse töötaja dünaamiline jõudluskoefitsient viimase hinnatud viie töö arvestatud keskmise põhjal.
See parameeter võimaldab koefitsientidel liikuda üles- või allapoole sujuvamalt ning mitte nii suurte hüpetega.
Näide: Kui töötajale on määratud mõni hinnatav töö, ja see tal mingil põhjusel ebaõnnestub, ei muutu koefitsient kohe järsult allapoole, vaid koefitsient arvutatakse nii mitme hinnatava viimase töö keskmisena, kui administraator varasemalt oli määranud.
24. Kuidas TascU süsteemiga liituda ja kui kaua see aega võtab?
See on lihtne!
Esmalt tutvuge meie hinnakirjaga ning tehke tellimus soovitud kasutajakontode arvule vastavalt.
Peale tellimuse kättesaamist, võtame teiega esimesel võimalusel ühendust detailide täpsustamiseks.
Peale tellimuse kinnitamist ning meie poolt saadetud ettemaksuarve tasumist seadistame teie ettevõttele konto TascU süsteemi.
Üldjuhul saame selle teostada 1-2 tööpäeva jooksul, kuid enamasti saame TascU seadistada teie administraatorile valmis kasutamiseks juba samal tööpäeval.
Seda kui kaua TascU süsteemi juurutamine Teie ettevõttes aega võtab, ei oska paraku öelda – see sõltub ettevõttest ning olemasolevatest protsessidest/töökorraldusest ning loomulikult ka töötajate arvust.
26. Mida kasutajakontode limiit tähendab, ning mis juhtub, kui arve teenuse kasutamise eest on jäänud tasumata?
Kasutajakontode limiit määrab ära, kui mitu kasutajat on võimalik teie ettevõtte poolt TascU platvormile luua – s.t teil ei ole võimalik lisada rohkem kasutajakontosid, kui võimaldab teile seatud kasutajate limiit.
Kasutajakontoks loeme nii administraatori kui ka kõik registreeritud töötajate kontod.
Kui arve teenuse kasutamise eest on jäänud tasumata, piirame teie ettevõtte töötajate s.h administraatori ligipääsu süsteemile.
Ligipääsude taastamiseks tuleb arve tasuda!